Infolauast saime linnakaardid ja veits inffi ja läksime siis oma kodinatega bussipeatusesse, kust sõitsime nr. 45 bussiga Campo Pequenosse, kuhu pidi meile armas, tore ja kõige külalislahkem Merit vastu tulema. Aga läks mööda 10, 20 ja lõpuks 30 min., aga teda ei olnud kuskil. Mõtlesin siis, et peaks helistama talle ning siis tuli tekst telefonis, et numbrit pole kasutusel. Oiii blää, kuidas me ehmatasime oma südamed kanalisatsiooni auku. Tõsiselt hapu hakkas meil...kuid siis taipasime kaks nulli ette panna ja saimegi kätte:) palju kergem hakkas kohe! Ootasime siis veel natuke ja varsti olimegi tema juures. Siinsed kõnniteed on ikka toredad küll, minu kohvriga on suht võimatu siin rännata..teed on väikestest kivikestest tehtud nagu oleks plaadid tükkideks visatud. Meritil on siin 4 tuba+ elutuba+ köök ja 2 vannituba..algul ei tundunud väga normaalne, sest seest niiske ja seinad mõnes kohas hallitavad jne, aga nüüd kui me oleme teisi
näinud, siis..ma elaks isegi siin korteris. Carlos, kes elab ka siin on ka väga tore kutt ja...igatahes nad mõlemad on meid paljuuu aidanud!!!Campo Pequeno- koht, mille ees maha pidime
tulema ja kus olid meie esimesed mälestused..
tulema ja kus olid meie esimesed mälestused..
Meritit oodates ;)
Õhtul läksime siis kolmekesi välja ja hakkasime kortereid otsima/vaatama. 2'le jõudsime ainult pilgu peale visata..ja linna saime ka päris palju ühe õhtu kohta näha. Jalad olid igatahes surnud õhtuks. Pole ka ime, kui hommikul 4st üles ärgata ja õhtul hilja hilja magama minna..magame siin kahekesi Meriti roomate toas üheses voodis, vanaaegne mööbel on sees.
Otsustasime igatahes siis selle odavama kasuks, mis asub Meritile ka suht lähedal..kuid siit nüüd meie seiklused alguse saavadki ja lühidalt öeldes...see oli SUUR VIGA!
Järgmine päev ehk esmaspäev läksime kooli umbes pool 11 ja seal pidavad olema “welcome day”, kuid sellest polnud haisugi:D Alguses ei osanud kuskile minna, lõpuks küsisime mingi valvuri laua taga istuva tädi käest, kuhu me minema peaks. Tädi ei osanud aga inglise keelt..aga saime hakkama. Juhatas meid Elisabete ja Carla ruumi. Rääkisime niisama Carla Ales'ga, saime oma info ümbrikud ja tulime tulema. Ümbrikus oli kaa telefonikaart Uzo, mõned info paberid ja linna,metroo jm kaardid. Pärast jalutasime keelatud pargis:D St meile öeldi, et me sinna ei läheks eriti, sest seal pidi ohtlik olema. Me oleme seal vist juba 3-4 korda käinud, kuid pole õnneks ühtegi halba kogemust veel. Ilus on seal :)
Campo Grande park siis:
ducky-ducky :P
Pargis kasvavad kallad :)
Õhtul sadas vihma ja nii me jäimegi koju ega läinud rohkem kortereid vaatama, mis oli ka viga! Kirjutasime siis pervole ja küsisime igasuguseid asju korteri kohta jne. Haige perv tõesti, sest ta vastas kohe ja muudkui kirjutas ja kirjutas nagu haige jänes.( kui me kohe ei vastanud, siis helistas jne. Haigeeeeee :S ) Läksime siis jälle väsinult magama. Ahjaa ja tubades on siin väga külm, puhurid ja värgid peavad koguaeg sees olema, et soe oleks. Muidu ei saa minu meelest siin toas magada ega ollagi. Järgmine päev pidime kolima.
Teisipäev siis..Leppisime kokku, et kell 13.00 umbes tuleme. Merit läks eelmine õhtu kodust ära, Karnavalile ning me jäime õhtul jälle kahekesi Kaisaga siia tsillima. Carlos muidugi oli ka kodus. Ise olime suht rahul, et leidsime normi toa vms..aga nagu mida fakki, te kõik oleks pidanud seda kööki nägema..ja tema kolikambrit, mis hiljem tuli välja, et peaks nagu elutuba olema, aga ise elab seal sees. Kodinaid ja staffi oli niipalju, et meie meelest see ei ole võimalik. Igataaaahes..kui me vaatamas käisime tuba, siis ta ütles, et ta ei ela ise seal (ainult vahel on seal), aga point on selles, et minu meelest ta väljas ei käigi kuskil. Ainult poes vb ja midagi sellist. Ok, jõudsime sinna siis enne ühte natuke ja ta tuli ka meie taga wc paberitega ja lasi meid sisse. Me oleme ikka väga hullud ja mul on meist väga kahju, et me siis ei teadnud mille või kellega me end seome. Midagi nii hullu pole minu elus enne juhtunud. Niipalju terrorit nii vähese ajaga! Otsis meile välja oma contractid, mis ta oli valmis teinud- 3 eksemplari. Hinna leppisime ka eelnevalt kokku, et 135 euri nägu pluss kahepeale 15 neti eest ja 100 deposiiti. Niisiis kokkuvõttes ikka päris palju. Appppi, praegu kõigele tagasi vaadates ei saa ma aru, kuidas me suutsime sinna minna...Ta tundus juba alguses natuke kahtlane aga me mõtlesime, et ta on niisama totu vms. Lõpuks kaks rumalat nagu me oleme, kirjutasime alla ja andsime raha ning ta hakkas meile enda arust “Surecom'i” alla laadima. Ta ei teadnud, et meil on wifi- kaardid sisse ehitatud ja seega ta seal möllas ja möllas ja meie mõtlesime, et mida fakki ta teeb.. ei lähe ju netti. Samal ajal kui ta seal möllas, siis ta nagu suht vabalt passis meie arvutis..hakkas seal mingeid asju kokku pakkima ja mida ta seal kõike teha ei tahtnud. Surfas ringi ühesõnaga, mis oli väga kahtlane. Me ei osanud siis nagu midagi teha kaa. Varsti saime tast lahti ning natuke olime netis ja mõtlesime, et võiks linna peale minna, õhtul aega küll netis rääkida, kui väljas juba pime on. Aaga ta vannitoas rippusid ukse küljes ta trussikud, bokserid, mis nagu nägid rämedad välja!! Ja see oli niiii IUUUU, et täitsa rõve ja ahistav oli neid seal rippumas näha :S
Aga ok, pärast läksimegi siis kesklinna, sest me ostsime omale alguses 5e päeva pileti, millega saime vabalt ringi liikuda. Leidsime igasuguseid häid poode, kaasaarvatud H&M'i mis on enamus eestlaste lemmik minu meelest:D Sel päeval läksime tegelikult teisest kohast metroos välja ja leidsime mingisuguse kaubanduskeskuse, kus oli päääris huvitav. Springfieldi poest ostsin omale püksid, ainult mingi 150 krontsa:D liiga hull!Siin on enamus ägedaid asju niii odavad, et mine hulluks! Ostaks igasuguseid asju kokku. Body Shop oli ka seal;) Varsti saatis meile Merit smsi, et on 5 minuti pärast meie maja ees. Tal oli telefon suht surnd ja siis lõpuks saime üksteist kätte Baixa/Chiado metroo kõrgema väljapääsu juures, kus on ka palju shopingu poode;) Pidime talle korterivõtmed tagastama, ta jõudis lõpuks Karnavalilt tagasi:P ja oli ilgelt väsinud. Mõtlesime ka koos temaga minna kodupoole tagasi. Käisime toidupoes, kus müüja ei osanud inglise keelt ja kaardiga ei saanud ka kõige tipuks maksta:S Kasss! Läksime koju oma vähese veini ja staffiga ja te ei uusu lihtsalt..aga kui me koju jõudsime oli meie toa uks pärani ja ta passis meie toas ja MINU läpaka taga..Tropp, tal on mingi teiste asjade käppimise vajadus. Igatahes ta on väga haige mees! Vabanduseks ütles, et sul on siin niipalju viiruseid, ma panin programmi tõmbama, et pärast tee seda ja seda ja..siis passis ikka edasi seal ja meil oli lihtsalt karp lahti....eet misssasja, mismooodi, misssmõttes???? Kuidas see võimalik on, et ta lihtsalt läheb meie tuppa ja ilma küsimata surfab jälle minu arvutis ringi. Nii haige ei saa olla. Nüüd tagantjärgi mõeldes ma arvan, et ta lihtsalt surfas mu arvutis igalpool ringi ja kes teab mis tegi ja kui kuulis, et me tuleme siis ta poleks enam jõudnud välja minna meie toast ja lihtsalt passis edasi ja ütles vabanduseks, et mul on viiruseid nii palju. Ma pole lihtsalt ammu netti saanud, et seda uuendada ja see mu enda asi ka, mis programm on ja mis ma enda arvutiga teen. Pärast pervotses meie toas veel, aga ma ei lasknud teda enda arvutisse enam..kui süüa tegema hakkasime siis passis ka kõrval ja ma ei tea mis ta tahtis, meil oli tast igatahes väääga siiber juba. Nii vähese ajaga!
Väga kriipi igatahes, sest ta köögis oli niipalju asju, et seal polnud võimalik süüagi teha, rääkimata sellest, et ta passis ahistavalt koguaeg meie kõrval, kui me midagi tegime. Veekraanid käisid ka viiest kohast käima, eriti veel, kui sooja vett tahad. Koguaeg keera kraane kinni ja lahti ja...kusjuures tema veel kontrollib koguaeg sind. Tegime endale maitsetut kartuliputru ja praadisime kana, mis tuli suht maitsev! Tühja kõhuga kõlbas küll vähemalt..
Kuna me end seal eriti turvaliselt ei tundnud, siis õnneks mul õhtul nupp nokkis ja me jätsime võtmed ukse ette, sest kunagi ei või teaaadaa...aga magada seal küll mingi eriti hea ei olnud, kuigi me olime lihtsalt nii väsinud, et üleval ei jõudnud ka olla..ma sain omale nunnu välivoodi..pff, kõva voodi kaa! :S Ja ega Kaisal paremgi ei olnud, tal oli madrats lihtsal mingise puidust karkassi peal vms.
Vaade akna poolt- vasakul Kaisa voodi.. Vaade laua poolt, minu voodi vasakul..
21.02 Hommikul..mis oli vääääga õudne:S, kuulsin järsku kuidas keegi ukse taga on ja püüab ust lahti teha. Alguses perv ei saanud vist aru, et meil on võtmed ees ja siis proovis võtmeid teise ukse peal, aga seal need vist töötasid ja siis ta oli uuesti meie ukse taga..ma mõtlesin, et misssasjaaa??? APPIII...ei ole võimalik! Ta tahtis meie tuppa siseneda. Terve selle aja mu süda peksis nagu hull, hommikul vara juba hakkab terroriseerima, apppiii...Kui ta meie ukse tagant läinud oli, siis ma hõikasin vaikselt: “Kaisa!” Kaisa vaatas mulle otsa..sellise näoega, et miiiis värk just oli..ja ta ütles, et ta kuulis ka ja nägi isegi ukse aknast ta varju..niiet see oli tema ja ta tõesti tahtis tulla meie tuppa, arvates, et meid ei ole kodus!!! Natuke shokk oli...kuid ärkasime siis üles ja panime end valmis, korra netist ka läbi ja välja minek!
Käisime kodu lähedal shopingutänaval niisama ringi vaatamas, kuid me olime suht väsinud. Mõtlesime sel päeval, et sööks väljas ja läksimegi siis ühte Sandwichi kohvikusse, ku
st ostsime Menu 3 ehk siis kana sandwichi coca ja koogiga. Pääris hea oli..samal ajal kui sõime seal, siis tuli mingi mammikene meie juurde, ta oli tegelikult päris noor. Seelik oli rindade alla tõmmatud ja kõhuke ees passi seal oma topsikuga, kus olid mõned mündid sees. Tahtis meilt raha..me ei teinud alguses väljagi aga kui ta siis ikka oma vinguva häälega seal edasi seletas, siis ma ytlesin talle, et eiii ole..eesti keeles:D ja ta kordas minu järel..et eii olee?! Igatahes ta sai aru, et meil ei ole vms ja õnneks jättis meid rahule. Mõni hetk hiljem vaatasime, et tädike passis meie lähedal lauas ja sõi ka mingisugust einet, õlle ja friikadega:D Niiet rikkad kerjused siin siis! Enne söömist käisime hässtti ägedas poes “Pull and Bear”, kus on ilgelt lahedaid rõivaid ;) Ma tahtsin sealt mingi 5te asja vist..aga õnneks ei sobinud kõik hästi selga ja mõnda asja ma ei proovinud, niiet ostsin endale hetkel ainult 2 mõnsat pluusi :) üks on nagu eriti nummi (A)! Kaisa sai sealt omale jällegi megalahedad püksid, katkised teksad ja ainult 600.- eest:P mul läks ka suht vähe kokku kahe pluusi eest, mingi 400.- midagi! Pärast söömingut hakkasime kooli poole vaikselt minema, ei tahtnud “kodust” läbi minna, sest nagu teada, siis meile ei meeldinud seal juba siis, kui perv ei olnud veel eriti midagi teinudki..
Kooli juurde saab sealt Arreiro linnaosast, kus me elasime, rohelise metroo liiniga. Läksime Campo Grandses maha ja tallasime läbi pargi, kuhu meil ei soovitatud minna..aga kus me olime juba mingi 4ndat korda siis:D Kooli jõudsime nagu suht vara ja siis ootasime natuke enne, kui Carla Ales'i jutule läksime..sisse läksime umbes 14.45 ja ta vaatas meid väga naljakalt, sest me tulime liiga vara:D Seal on niimoodi, et kõik jäävad tavaliselt hiljaks..niiet ta ütles meile siis, et me tuleks tagasi mingi pärast 3e, sest Isabelle jääb ka hiljaks. Meie saime aru, et meil on kohtumine teiste disainikursuslastega, kuid meid oli kokku ainult 4, kes me Isabellega kaasa läksime. Teised kaks olid rootslased ja tundusid hästi toredad, kuid nad oli hoopis cinema kursuslased. Igatahes Isabelle käest saime palju inffi loengute kohta ja mis meil seal toimuma hakkab, õnneks on meil rohkem praktilis aineid, mida me kavatseme ka rohkem valida..meile nimelt ei meeldi teooria:D Seda võib Eestis kyll pärast tuupida..õnneks on meil aega natuke, et faculties'e valida endale!
Rootslastega oli ka vähe aega chattida ja saime teada, et nad elavad ühes erasmuste residencia's, mis pidi väga sheff olema. Me kurtsime siis natuke enda elukohta, millega me üldse rahul ei olnud. Sven ja Ann-Marie andsid oma nr'i ja koha, neti lingi, kust nad leidsid selle ühika. Rääkisime natuke pärast veel Carla Ales'iga paberite majandamisest jne. Pärast kõike läksime koju ja käisime poes. Koju minnes passis perv päss meil jälle vastas oma suure vastikult ümmarguse punnis kõhuga. Läksime oma tuppa ja sel õhtul tegime omale puuvilja salatit. Nämmm! Perv passis meil muidugi koguaeg kõrval ja küsis igast haigeid asju jne. Niiet no privacy! Juustusaia teega näksisime ka vähe, aga muidugi juba oma toas, sest köögis ei olnud laudagi ja seal oli liialt kole, et seal süüa! Tol õhtul rääkis Kaisa pikalt-laialt oma emaga Skype's ja mina passisin netis. Kuid selle õhtu püant tuleb koohe-kohe...mingi aja pärast, kui Kaisa veel emaga jäi rääkima, läksin mina hambaid pesema, kuid selleni ma ei jõudnud lähima poole tunni jooksulgi. Nimelt kutsus hollandi tsikk, kes elas ka seal korteris, mind enda juurde, et juttu ajada. Läksin siis vaikselt tema toa juurde (perv ei kuulnudki, mis oli ime) ja me rääkisime seal oma pool tundi peaaegu. Ma olin väga üllatunud, mis ma kõik teada sain! Dutch girl rääkis, et tema läheb ka sealt korterist kohe ära ning on seal tegelikult ainult nädala elanud. Ta sai nimelt kohe aru, et seal korteris on midagi mäda ja see mees on hull ning ei kirjutanud contractile alla ja ütles, et tea peab võib olla tagasi Hollandisse minema, sest kool tahab tal, et ta teeks mingisuguseid eksameid veel. Igatahes nutikas tüdruk ja vedas tal! Nüüdseks on ta ka juba sealt õnneks lahkunud, kuid loodame, et tema asjad jäid puutumatuks ning tal jäi kõik asjad alles! Enivei, Bette rääkis mulle veel, et enne elas seal toas, kus meie praegu oleme üks kutt, kes töötas Lissabonis ja teda ei olnud ka muidugi palju kodus, kuid ta oli haige vms ja pervile ta ei meeldinud eriti. Pärast, kui too läinud oli, siis perv näitas hollandi tüdrukule relva ning ütles, et kui kutt veel tagasi tuleb, siis ta näitab talle püstolit! Seda oli nagu väääga jube kuulda! Bette ütles veel, et me peaks ka sealt minema saama nii ruttu, kui võimalik, sest mees on hull täiesti! Ta ei anna mitte mingisugust privaatsust ja koguaeg käib tema toas. Nagu meiegi toas ja seda eriti siis, kui meid ennast kodus parasjagu ei ole! Õudusunenägu sattuda sellise hullu ja haige juurde! Inimesel peab olema väga suur kiiks küljes, kui ta selline on! Meie muidugi mõtlesime, et Bette on elanud seal suht kaua juba ja läheb nüüd ära koju, sest siin saab kõigil praegu just eksamisess läbi. Kuid näete siis, mis välja tuli hoopis! Õnneks saab Bette raha tagasi selle aja eest, mil ta ei ole seal, niiet good for her!! Meil jääb ka ainult loota, et me enda raha ikka kunagi näeme, sest ta pettis meilt üle 6000 krooni välja, mis on vääga suur summa!
Läksin tagasi oma tuppa ja olin natuke shokeeritud sellest jutust, sest meie arvasime, et Bette ja Jośe(perv) saavad omavahel hästi läbi! Bette oli tahtnud meid kohe alguses, kui me sinna tulime hoiatada, et me ära läheks sealt, sest mees on hull jne! Kuid ta ei saanud seda kordagi teha, kui alles nüüd, sest perv passis koguaeg kõrval ja ta ei saanud sõnagi lausuda, millest meil on lihtsalt nii jube kahju!
Leppisin Bette'ga kokku, et saame kokku mingi päev ja ta aitab meil ehk mingisugust uut korterit leida, sest tema koolis on üks mapp, kus on palju kortereid pakkuda. Igatahes, kui ma hakkasin sellest kõigest Kaisale rääkima, kui tuppa tagasi läksin...siis ta hakkas täitsa värisema, sest see püstoli jutt tundus eriti juube ja kriipi! Ja ta tõsiselt värises kohe..aga ma ei märganudki seda kohe. Ma aina rääkisin ja rääkisin ja..siis järsku märkasin Kaisat ja sain ise ka aru, et asi on meil ikka väga tõsine! Sel õhtul mõtlesime, et me ei jää magama kaa, sest me olime suhteliselt õnnetud ja ehmunud, et me just kõigist korteristest sellise otsa sattusime! Kõik see ei tundu arvatavasti prageu nii hull...aga me olime tõesti väga ehmunud! Kuid see on alles algus..
Öösel juhtus ka imelik asi. Kaisa tahtis nimelt wc'sse minna, kuid ta ei julgenud, sest perv passis lihtsalt üleval. Ta nagu ei magakski, kuid ma ei imesta, sest selle kolikabri sees ei saakski ju magada?! Kell oli umbes 3, kui Kaisa ärkas. Wc'sse sai ta aga alles tund aega hiljem, kui perv toast välja läks. Ta kasutas ruttu võimalust ja jooksis wc'sse. Sel hetkel, kui ta ukse avas ja võtme keeramisehääl oli, ehmatasin ma poolunes üles ja ütlesin: “ Ära ehmata mind!” ( mida ma hommikul alguses ei mäletanudki). Hiljem arvas Kaisa, et mul oli luku hääl juba kuskile sisimasse nagu kodeeritud ja ma ehmatasin alateadlikult juba üles.. mis võib väga võimalik olla, pärast hommikust juhtumit.
22.02 - neljapäev oli üks sisutihe ja pikk päev, mis lõppes väääga kurvalt! Ärkasime üles, käisime kiirelt dušši all. Kasutasime võimalust kuna vanameest ei olnud kodus..mis oli suur ime! Tol hommikul tundsin ma end kõige halvemini, tänu nohule ja väikesele haigusele.. Pervi ees teesklesime nagu me ei teaks midagi.. Mängisime temaga sõpra ja mõtlesime kavala plaani välja, miks meil on vaja sealt ära kolida. Tänu Bette'le loomulikult. Plaan nägi välja selline: peame minema kooli ühikasse, sest meie kool ei ole nõus meile muidu toetust edasi maksma.. kui jääme kuskile korterisse, siis peame ise maksma enda eest ja me ei ole selleks võimelised, sest raha läheb niigi palju jne. Igatahes meil on toetust vaja edasi saada ja me saame iga kuu 18ndal raha ning senikaua ei ole meil raha ja me vajaks hädasti temale antud raha tagasi..kuna ühikas tahab ka raha saada, kui me sisse kolime sinna..tundus nagu ta usuks, sest me olime väga kurvad, kui talle seda rääkisime ja ütlesime, et peame kooli minema seda välja selgitama, mis toimub ja praegu ei tea midagi kindlalt, aga tuleb välja, et peame välja kolima, millest on meil ikka ilgelt kahju! ( pff..elusees ei oleks kahju sealt kaduda..) Nii rääkisimegi talle ja läksime kooli, et sellest rääkida ja arutada, mida edasi teha. Isabelle võttis meid jälle rõõmsalt vastu nagu alati ja kuulas meie mure ära. TA ütles kohe selle peale, et te peate sealt ruttu ära tulema! Me olime ka täiesti nõutud, sest ei teadnud kuhu minna ja ta helistas siis Silvia'le, kellest saavad veel omakorda uued seiklused jam alguse. Silvia lubas tulla kooli pool 7 õhtul ja meiega seal kokku saada. Isabelle oli meie pärast väga mures ja arvas, et midagi peaks saama teha selliste inimeste vastu ja lubas asja uurida!
Helistasime siis Bette'le..ta oli koolis, sõi, kuid lubas meid aidata. Läksime siis tema kooli juurde, saime metroo jaamas kokku ning sealt sain ma ka oma esimesed musid:D Nimelt musitavad nad siin mõlemale poole põskedel, nooh nagu ikka lõunamaades ;) ja mina olin esimene..gaash. Aga see tüdruk oli hästi abivalmis ja sõbralik, niiet ta võib kyll mu esimene siin olla:D hässti tume oli ta ainult, silmad kui nööbid ja juuksed, kui must puukoor. Bette koolist saime mõned telefoninumbrid ja aadressi ja hiljem asusime jälle kortereid otsima. Paar tükki ei vastanud üldse ja üks koht, kuhu jõudsime oli muidu ok, ainult, et tuba tundus pisike ja meihke kahtlane. Käppis meid ja rinna pihta läks ka kogemata..igatahes kutt oli meile mingi lõua alla, mis oli eriti kaiff:D ja väga pisike oli ta ka, õpetaja kuskil ülikoolis. Pluss oli selle korteri juures see, et seal olid ainult üliõpilased ja enamus teistest maadest, isegi üks japanlanna ja hispaanlannad, tundusid lahedad! Teine koht, kellega kokkuleppe saime oli aga väga kaugel ja me ei jõudnudki sinna lõpuks..Tuli aeg kodust läbi minna ja pervile rääkida oma kurva saatust, et me siiski peame kaduma tema korterist ühikasse, sest kooli poliitika näeb nii ette ja meie kool on siinse kooliga kokkuleppe teinud, millest me enne ei teadnud midagi. Väga jama lugu igatahes. Tundus, et pervil oli meist isegi natuke kahju, mida ma eriti ei usu..sest ta on nii kahepalgeline näitleja ja tropp isiksus, et sellist annab otsida! Lubas meile natuke raha tagasi anda, kui keegi meie tuppa tuleb, mis hetkel ei ole eriti lootustandev..vabanduseks, miks ta meile kohe anda ei saa on see, et tal ei ole raha..mida me muidugi ei uskunud:S :/ Ütlesime ka talle, et teile tuleb ju teise tuppa kohe üks itaalia tüdruk, siis te saate raha ja ei ole mingit probleemi meile kohe tagasi anda..kuid tema ajas vastu..niiet tundus, et ta ei annaks meile isegi siis, kui meie tuppa ka keegi tuleks asemele. Kuid me ei jäta jonni ja ajame asja edasi. Südametunnistus ei luba juba asja sinnapaika jätta, pärast kõike mis ta meiega tegi ja mist ta kõik teiste tüdrukutega teinud on!!!
Ok, igatahes läksime siis kohe jälle kodus ära kuna pidime saama Meritiga kokku, et minna Vene poodi, kus saab igasugust eksootikat, mida siin mujalt ei saa! Nagu nt hapukoort, kohukesi jne. Kaisaga ostsime briketi jäätist:P ja Merit on siit isegi EESTI kohukest Bonot saanud, mis on nagu WOOOW (Y) :) Ta oli ise ka väga sillas, sest ta lihtsalt igatseb niiväga siin kohukesi ja rummi kooki jne..ja siis ta sai kohukest..ja see oli lausa Eesti oma! ;)
Siis aga kooli, et Silviaga kokku saada ja tema korterit vaatama minna :) Koolis ootasime jälle suht kaua, sest Isabelle ei olnud enda ruumis ja me käisime seal 2 korda..aga lõpuks panime pildi kokku, et see naine, kes seal ka seisis ootas meid hoopis.. Naise kodu on väga kena ja uues elamurajoonis- tundub igatahes uus! Tema juurde jõudes ootas meid siin itaalia tüdruk, kes kohe kohe välja kolib ja oma kodumaale tagasi läheb..käis ka meie koolis ja ou gaad te ei usu nüüd, mis me teada saime..Itaalia tüdruk oli elanud samamoodi alguses pervi juures, kui ta Lissaboni saabus..ning ta pidas seal lausa 20 põrgulikku päeva vastu. Perv oli talt 40 euri pihta pannud ja kes teab, mis veel..+ võttis ja sõi tema toite ning ootas, et Anna koristaks tema järelt ja käis samamoodi tema toas koguaeg nagu meie toas ja kõike muud hullu :S Kriipi mees! Meie rääkisime enda kogemustest seal ja mis me kõik teame ning tema meile ja kokkuvõttes tuli nii õudukas jutt kokku, et sellest mõeldes hakkab paha...ja mõelda, me elasime seal!!! :O Anna sai õnneks ähvardades politsei ja muuga enda raha tagasi, kuid meie vist võime sellest und näha, mees on nahhaalsemaks läinud!Kokku olime siin umbes 2 h, sest niipalju oli rääkida..
Varsti seadsime sammud kodu poole, Anna oli mega tore ja kutsus meid endaga kaasa kooli ühikasse, kuhu ta läks, sest seal on vist jälle mingi pidu! Mõtlesime siiski, et oleme liiga väsinud ja läheme koju. Tee peal arutasime: mida teha - mõtlesime, et peame ikka ehk järgmise päevani vastu....aaaggaaaaaaaa koju jõudes...oli midagi väga valesti, mida me kohe ei märganudki. Ja issand kujutate ette, perv pani täiega sõpsi ikka, küsis igast asju- nagu nt, kas me oleme shoppanud ja siin on palju odavamad asjad, kui mujal euroopas ja siis päris Ollu kohta jälle ja..igatahes haige. Ma vastasin, et ei ole shoppanud:D ma ei teadnud siis veel ühte asja..niiet see oli tal vist mingi nipiga küsimus.
Eniveis köögist tagasi tulles mõtlesin veel, et on ikka hea, et ta ei ole veel meie asju näppinud...ja siiiis..ja siiiiiiiiiiiiiis- mida ma nägin :O mu kohver oli täiesti segamini ja kohvrikaas oli palju rohkem üleval, kui ma ta ise jätsin..sest lihtsalt ta ei läinud kinni enam segaduse tõttu..mu süda peksis nii nagu ma ei oleks ettegi kujutanud..tuhat mõtet oli peas, ahastus tuli peale ja..läksin siis vaikselt kohvri poole ja..vaatasin ja vaatasin seda- no niimoodi ei saa ju teiste asjus sobrada ja pärast lihtsalt edasi pervitseda nagu midagi poleks juhtunud..vaatasin meigikotte..ja need oli ka segamini (õnneks olen ma korralik tüdruk (A) ja mul oli täpselt meeles, kus miski enne oli, niiet ei oleks võimalik, seda segadust mitte märgata!!) siis hakkasid mul pisarad voolama..sest ma ei talunud seda mõttetki, et ta oli minu asjus olnud, rääkimata sellest, et mul võis midagi kadunud ka olla sealt..arvatavasti ta otsis raha, mida ta õnneks ei leidnud, sest me kandsime kotiga kõike koguaeg kaasas! Siis oli paanika ja mina nutsin pealekauba..Kaisa saatis kooli tädile Isabellele sõnumi ja helistas Meritile, et ehk saab tema meid aidata ja appi tulla mõne mehega..kuid ta oli väljas ja seega saatis Carlose smsi, et ehk tuleb tema..Carlos ei näinud kohe smsi, niiet hea, et Kaisa kohe helistas ka..läksime siis talle vastu. 10 min. tee kõige rohkem ja rääkisime Carlosele kogu loo ära..ta ehmus täitsa ära, eriti selle peale, et hullul on püstol..tagasi jõudes märkasime, et perv oli meie toas jälle käinud, sest ruloo/ribikardinad oli jällegi ette tõmmatud. Nagu mismõttes ta tõmbleb meie toas koguaeg..nii haige ei saa olla..tõmbasime paar sõõmu õhku väljas ja läksime siis sisse.. pärast seda juhtus veel veits kriipisid asju.
Korteri ukse taha jõudes hakkasime ust lahti tegema ja järsku oli tema meie selja taga..ta ka jõuab igalepoole?! Me ei kujuta ettegi, kust ta tuli, kuid see oli Carlost veel rohkem ehmatanud! Läksime sisse ja perv keeras muidugi ukse 5lukuga kinni jälle nagu alati ning meie hakkasime RUTTU pakkima. Carlos seisis ukse peal..perv oli teda lausa enda tuppa kutsunud..Carlos nagu missasjaaa:O aga ütles, et eiii ole vaja, mul siingi mugav. Apppiii..mida ta sellega mõtles???!? Perv nägi, et võtmed oli riiulil ja tuli meie tuppa neid kohe krabama. Valesti tegin igatahes, kui need sinna panin..ja ta passis isegi siis koguaeg meie toas kui me asju pakkisime ja ahastuses olime. Ja mismõttes ta end Carlosele tõestada tahtis..hakkad end lambist kaitsema, et nad jätsid akna lahti ja rikkusid lepingut ja..nagu misassjaaa? Cammoon, kui me endale toa üürime, siis ma arvan, et me võime olla toas, kui aken on lahti. Seal ei kannatand teistmoodi, sest see tuba haises:S Vahepeal ma läksin päris närvi juba, kui ta seal täiesti süütu näoga passis ja meid samal ajal portugali keeles Carlosele mustas..ma küsisin, kas ta on meie toas käinud ja siis ta ütles, et jaa..ainult heaterit maha keeramas, aga mida ta keerab meie toas radikat maha, äkki meil on külm jne. No igatahes per**e me oleme ju kõige eest maksnud juba..ja ta oli tegelikult kardinad ehk need väljaspool olevad rulood ette tõmmanud..totally darkness! Ja siis ma küsisin otse- miks mu asjad siis nii sassis on? Ta lihtsalt vastas...ahhh..ma ei saa- nii haige!!! Ta vastas, et ju sa ise ajasid sassi..(Y) No muidugi, mida veeel?! Haigemat inimest ei tea EVER! Varsti olid asjad koos ja ei viitsinud taga maid jagada enam ja tõmbasime tuld..kuigi ta ütles, et jaa ma siis mailin Kaisale, kui keegi tuleb sinna tuppa, et teile raha anda..no ikka veel teeskleb? Igaüks teab, et ta tegelt ei kavatse seda elusees teha..Kaisa käratas vastu, et eiiii, me tuleme esmaspäeval ja siis meil on raha vaja. Mittem ingit e-maili! Minu viimased sõnad talle olid vist igatahes “Käi per**e!” - kuid eesti keeles..
Käisime kodu lähedal shopingutänaval niisama ringi vaatamas, kuid me olime suht väsinud. Mõtlesime sel päeval, et sööks väljas ja läksimegi siis ühte Sandwichi kohvikusse, ku
st ostsime Menu 3 ehk siis kana sandwichi coca ja koogiga. Pääris hea oli..samal ajal kui sõime seal, siis tuli mingi mammikene meie juurde, ta oli tegelikult päris noor. Seelik oli rindade alla tõmmatud ja kõhuke ees passi seal oma topsikuga, kus olid mõned mündid sees. Tahtis meilt raha..me ei teinud alguses väljagi aga kui ta siis ikka oma vinguva häälega seal edasi seletas, siis ma ytlesin talle, et eiii ole..eesti keeles:D ja ta kordas minu järel..et eii olee?! Igatahes ta sai aru, et meil ei ole vms ja õnneks jättis meid rahule. Mõni hetk hiljem vaatasime, et tädike passis meie lähedal lauas ja sõi ka mingisugust einet, õlle ja friikadega:D Niiet rikkad kerjused siin siis! Enne söömist käisime hässtti ägedas poes “Pull and Bear”, kus on ilgelt lahedaid rõivaid ;) Ma tahtsin sealt mingi 5te asja vist..aga õnneks ei sobinud kõik hästi selga ja mõnda asja ma ei proovinud, niiet ostsin endale hetkel ainult 2 mõnsat pluusi :) üks on nagu eriti nummi (A)! Kaisa sai sealt omale jällegi megalahedad püksid, katkised teksad ja ainult 600.- eest:P mul läks ka suht vähe kokku kahe pluusi eest, mingi 400.- midagi! Pärast söömingut hakkasime kooli poole vaikselt minema, ei tahtnud “kodust” läbi minna, sest nagu teada, siis meile ei meeldinud seal juba siis, kui perv ei olnud veel eriti midagi teinudki..Kooli juurde saab sealt Arreiro linnaosast, kus me elasime, rohelise metroo liiniga. Läksime Campo Grandses maha ja tallasime läbi pargi, kuhu meil ei soovitatud minna..aga kus me olime juba mingi 4ndat korda siis:D Kooli jõudsime nagu suht vara ja siis ootasime natuke enne, kui Carla Ales'i jutule läksime..sisse läksime umbes 14.45 ja ta vaatas meid väga naljakalt, sest me tulime liiga vara:D Seal on niimoodi, et kõik jäävad tavaliselt hiljaks..niiet ta ütles meile siis, et me tuleks tagasi mingi pärast 3e, sest Isabelle jääb ka hiljaks. Meie saime aru, et meil on kohtumine teiste disainikursuslastega, kuid meid oli kokku ainult 4, kes me Isabellega kaasa läksime. Teised kaks olid rootslased ja tundusid hästi toredad, kuid nad oli hoopis cinema kursuslased. Igatahes Isabelle käest saime palju inffi loengute kohta ja mis meil seal toimuma hakkab, õnneks on meil rohkem praktilis aineid, mida me kavatseme ka rohkem valida..meile nimelt ei meeldi teooria:D Seda võib Eestis kyll pärast tuupida..õnneks on meil aega natuke, et faculties'e valida endale!
Rootslastega oli ka vähe aega chattida ja saime teada, et nad elavad ühes erasmuste residencia's, mis pidi väga sheff olema. Me kurtsime siis natuke enda elukohta, millega me üldse rahul ei olnud. Sven ja Ann-Marie andsid oma nr'i ja koha, neti lingi, kust nad leidsid selle ühika. Rääkisime natuke pärast veel Carla Ales'iga paberite majandamisest jne. Pärast kõike läksime koju ja käisime poes. Koju minnes passis perv päss meil jälle vastas oma suure vastikult ümmarguse punnis kõhuga. Läksime oma tuppa ja sel õhtul tegime omale puuvilja salatit. Nämmm! Perv passis meil muidugi koguaeg kõrval ja küsis igast haigeid asju jne. Niiet no privacy! Juustusaia teega näksisime ka vähe, aga muidugi juba oma toas, sest köögis ei olnud laudagi ja seal oli liialt kole, et seal süüa! Tol õhtul rääkis Kaisa pikalt-laialt oma emaga Skype's ja mina passisin netis. Kuid selle õhtu püant tuleb koohe-kohe...mingi aja pärast, kui Kaisa veel emaga jäi rääkima, läksin mina hambaid pesema, kuid selleni ma ei jõudnud lähima poole tunni jooksulgi. Nimelt kutsus hollandi tsikk, kes elas ka seal korteris, mind enda juurde, et juttu ajada. Läksin siis vaikselt tema toa juurde (perv ei kuulnudki, mis oli ime) ja me rääkisime seal oma pool tundi peaaegu. Ma olin väga üllatunud, mis ma kõik teada sain! Dutch girl rääkis, et tema läheb ka sealt korterist kohe ära ning on seal tegelikult ainult nädala elanud. Ta sai nimelt kohe aru, et seal korteris on midagi mäda ja see mees on hull ning ei kirjutanud contractile alla ja ütles, et tea peab võib olla tagasi Hollandisse minema, sest kool tahab tal, et ta teeks mingisuguseid eksameid veel. Igatahes nutikas tüdruk ja vedas tal! Nüüdseks on ta ka juba sealt õnneks lahkunud, kuid loodame, et tema asjad jäid puutumatuks ning tal jäi kõik asjad alles! Enivei, Bette rääkis mulle veel, et enne elas seal toas, kus meie praegu oleme üks kutt, kes töötas Lissabonis ja teda ei olnud ka muidugi palju kodus, kuid ta oli haige vms ja pervile ta ei meeldinud eriti. Pärast, kui too läinud oli, siis perv näitas hollandi tüdrukule relva ning ütles, et kui kutt veel tagasi tuleb, siis ta näitab talle püstolit! Seda oli nagu väääga jube kuulda! Bette ütles veel, et me peaks ka sealt minema saama nii ruttu, kui võimalik, sest mees on hull täiesti! Ta ei anna mitte mingisugust privaatsust ja koguaeg käib tema toas. Nagu meiegi toas ja seda eriti siis, kui meid ennast kodus parasjagu ei ole! Õudusunenägu sattuda sellise hullu ja haige juurde! Inimesel peab olema väga suur kiiks küljes, kui ta selline on! Meie muidugi mõtlesime, et Bette on elanud seal suht kaua juba ja läheb nüüd ära koju, sest siin saab kõigil praegu just eksamisess läbi. Kuid näete siis, mis välja tuli hoopis! Õnneks saab Bette raha tagasi selle aja eest, mil ta ei ole seal, niiet good for her!! Meil jääb ka ainult loota, et me enda raha ikka kunagi näeme, sest ta pettis meilt üle 6000 krooni välja, mis on vääga suur summa!
Läksin tagasi oma tuppa ja olin natuke shokeeritud sellest jutust, sest meie arvasime, et Bette ja Jośe(perv) saavad omavahel hästi läbi! Bette oli tahtnud meid kohe alguses, kui me sinna tulime hoiatada, et me ära läheks sealt, sest mees on hull jne! Kuid ta ei saanud seda kordagi teha, kui alles nüüd, sest perv passis koguaeg kõrval ja ta ei saanud sõnagi lausuda, millest meil on lihtsalt nii jube kahju!
Leppisin Bette'ga kokku, et saame kokku mingi päev ja ta aitab meil ehk mingisugust uut korterit leida, sest tema koolis on üks mapp, kus on palju kortereid pakkuda. Igatahes, kui ma hakkasin sellest kõigest Kaisale rääkima, kui tuppa tagasi läksin...siis ta hakkas täitsa värisema, sest see püstoli jutt tundus eriti juube ja kriipi! Ja ta tõsiselt värises kohe..aga ma ei märganudki seda kohe. Ma aina rääkisin ja rääkisin ja..siis järsku märkasin Kaisat ja sain ise ka aru, et asi on meil ikka väga tõsine! Sel õhtul mõtlesime, et me ei jää magama kaa, sest me olime suhteliselt õnnetud ja ehmunud, et me just kõigist korteristest sellise otsa sattusime! Kõik see ei tundu arvatavasti prageu nii hull...aga me olime tõesti väga ehmunud! Kuid see on alles algus..
Öösel juhtus ka imelik asi. Kaisa tahtis nimelt wc'sse minna, kuid ta ei julgenud, sest perv passis lihtsalt üleval. Ta nagu ei magakski, kuid ma ei imesta, sest selle kolikabri sees ei saakski ju magada?! Kell oli umbes 3, kui Kaisa ärkas. Wc'sse sai ta aga alles tund aega hiljem, kui perv toast välja läks. Ta kasutas ruttu võimalust ja jooksis wc'sse. Sel hetkel, kui ta ukse avas ja võtme keeramisehääl oli, ehmatasin ma poolunes üles ja ütlesin: “ Ära ehmata mind!” ( mida ma hommikul alguses ei mäletanudki). Hiljem arvas Kaisa, et mul oli luku hääl juba kuskile sisimasse nagu kodeeritud ja ma ehmatasin alateadlikult juba üles.. mis võib väga võimalik olla, pärast hommikust juhtumit.
22.02 - neljapäev oli üks sisutihe ja pikk päev, mis lõppes väääga kurvalt! Ärkasime üles, käisime kiirelt dušši all. Kasutasime võimalust kuna vanameest ei olnud kodus..mis oli suur ime! Tol hommikul tundsin ma end kõige halvemini, tänu nohule ja väikesele haigusele.. Pervi ees teesklesime nagu me ei teaks midagi.. Mängisime temaga sõpra ja mõtlesime kavala plaani välja, miks meil on vaja sealt ära kolida. Tänu Bette'le loomulikult. Plaan nägi välja selline: peame minema kooli ühikasse, sest meie kool ei ole nõus meile muidu toetust edasi maksma.. kui jääme kuskile korterisse, siis peame ise maksma enda eest ja me ei ole selleks võimelised, sest raha läheb niigi palju jne. Igatahes meil on toetust vaja edasi saada ja me saame iga kuu 18ndal raha ning senikaua ei ole meil raha ja me vajaks hädasti temale antud raha tagasi..kuna ühikas tahab ka raha saada, kui me sisse kolime sinna..tundus nagu ta usuks, sest me olime väga kurvad, kui talle seda rääkisime ja ütlesime, et peame kooli minema seda välja selgitama, mis toimub ja praegu ei tea midagi kindlalt, aga tuleb välja, et peame välja kolima, millest on meil ikka ilgelt kahju! ( pff..elusees ei oleks kahju sealt kaduda..) Nii rääkisimegi talle ja läksime kooli, et sellest rääkida ja arutada, mida edasi teha. Isabelle võttis meid jälle rõõmsalt vastu nagu alati ja kuulas meie mure ära. TA ütles kohe selle peale, et te peate sealt ruttu ära tulema! Me olime ka täiesti nõutud, sest ei teadnud kuhu minna ja ta helistas siis Silvia'le, kellest saavad veel omakorda uued seiklused jam alguse. Silvia lubas tulla kooli pool 7 õhtul ja meiega seal kokku saada. Isabelle oli meie pärast väga mures ja arvas, et midagi peaks saama teha selliste inimeste vastu ja lubas asja uurida!
Helistasime siis Bette'le..ta oli koolis, sõi, kuid lubas meid aidata. Läksime siis tema kooli juurde, saime metroo jaamas kokku ning sealt sain ma ka oma esimesed musid:D Nimelt musitavad nad siin mõlemale poole põskedel, nooh nagu ikka lõunamaades ;) ja mina olin esimene..gaash. Aga see tüdruk oli hästi abivalmis ja sõbralik, niiet ta võib kyll mu esimene siin olla:D hässti tume oli ta ainult, silmad kui nööbid ja juuksed, kui must puukoor. Bette koolist saime mõned telefoninumbrid ja aadressi ja hiljem asusime jälle kortereid otsima. Paar tükki ei vastanud üldse ja üks koht, kuhu jõudsime oli muidu ok, ainult, et tuba tundus pisike ja meihke kahtlane. Käppis meid ja rinna pihta läks ka kogemata..igatahes kutt oli meile mingi lõua alla, mis oli eriti kaiff:D ja väga pisike oli ta ka, õpetaja kuskil ülikoolis. Pluss oli selle korteri juures see, et seal olid ainult üliõpilased ja enamus teistest maadest, isegi üks japanlanna ja hispaanlannad, tundusid lahedad! Teine koht, kellega kokkuleppe saime oli aga väga kaugel ja me ei jõudnudki sinna lõpuks..Tuli aeg kodust läbi minna ja pervile rääkida oma kurva saatust, et me siiski peame kaduma tema korterist ühikasse, sest kooli poliitika näeb nii ette ja meie kool on siinse kooliga kokkuleppe teinud, millest me enne ei teadnud midagi. Väga jama lugu igatahes. Tundus, et pervil oli meist isegi natuke kahju, mida ma eriti ei usu..sest ta on nii kahepalgeline näitleja ja tropp isiksus, et sellist annab otsida! Lubas meile natuke raha tagasi anda, kui keegi meie tuppa tuleb, mis hetkel ei ole eriti lootustandev..vabanduseks, miks ta meile kohe anda ei saa on see, et tal ei ole raha..mida me muidugi ei uskunud:S :/ Ütlesime ka talle, et teile tuleb ju teise tuppa kohe üks itaalia tüdruk, siis te saate raha ja ei ole mingit probleemi meile kohe tagasi anda..kuid tema ajas vastu..niiet tundus, et ta ei annaks meile isegi siis, kui meie tuppa ka keegi tuleks asemele. Kuid me ei jäta jonni ja ajame asja edasi. Südametunnistus ei luba juba asja sinnapaika jätta, pärast kõike mis ta meiega tegi ja mist ta kõik teiste tüdrukutega teinud on!!!
Ok, igatahes läksime siis kohe jälle kodus ära kuna pidime saama Meritiga kokku, et minna Vene poodi, kus saab igasugust eksootikat, mida siin mujalt ei saa! Nagu nt hapukoort, kohukesi jne. Kaisaga ostsime briketi jäätist:P ja Merit on siit isegi EESTI kohukest Bonot saanud, mis on nagu WOOOW (Y) :) Ta oli ise ka väga sillas, sest ta lihtsalt igatseb niiväga siin kohukesi ja rummi kooki jne..ja siis ta sai kohukest..ja see oli lausa Eesti oma! ;)
Siis aga kooli, et Silviaga kokku saada ja tema korterit vaatama minna :) Koolis ootasime jälle suht kaua, sest Isabelle ei olnud enda ruumis ja me käisime seal 2 korda..aga lõpuks panime pildi kokku, et see naine, kes seal ka seisis ootas meid hoopis.. Naise kodu on väga kena ja uues elamurajoonis- tundub igatahes uus! Tema juurde jõudes ootas meid siin itaalia tüdruk, kes kohe kohe välja kolib ja oma kodumaale tagasi läheb..käis ka meie koolis ja ou gaad te ei usu nüüd, mis me teada saime..Itaalia tüdruk oli elanud samamoodi alguses pervi juures, kui ta Lissaboni saabus..ning ta pidas seal lausa 20 põrgulikku päeva vastu. Perv oli talt 40 euri pihta pannud ja kes teab, mis veel..+ võttis ja sõi tema toite ning ootas, et Anna koristaks tema järelt ja käis samamoodi tema toas koguaeg nagu meie toas ja kõike muud hullu :S Kriipi mees! Meie rääkisime enda kogemustest seal ja mis me kõik teame ning tema meile ja kokkuvõttes tuli nii õudukas jutt kokku, et sellest mõeldes hakkab paha...ja mõelda, me elasime seal!!! :O Anna sai õnneks ähvardades politsei ja muuga enda raha tagasi, kuid meie vist võime sellest und näha, mees on nahhaalsemaks läinud!Kokku olime siin umbes 2 h, sest niipalju oli rääkida..
Varsti seadsime sammud kodu poole, Anna oli mega tore ja kutsus meid endaga kaasa kooli ühikasse, kuhu ta läks, sest seal on vist jälle mingi pidu! Mõtlesime siiski, et oleme liiga väsinud ja läheme koju. Tee peal arutasime: mida teha - mõtlesime, et peame ikka ehk järgmise päevani vastu....aaaggaaaaaaaa koju jõudes...oli midagi väga valesti, mida me kohe ei märganudki. Ja issand kujutate ette, perv pani täiega sõpsi ikka, küsis igast asju- nagu nt, kas me oleme shoppanud ja siin on palju odavamad asjad, kui mujal euroopas ja siis päris Ollu kohta jälle ja..igatahes haige. Ma vastasin, et ei ole shoppanud:D ma ei teadnud siis veel ühte asja..niiet see oli tal vist mingi nipiga küsimus.
Eniveis köögist tagasi tulles mõtlesin veel, et on ikka hea, et ta ei ole veel meie asju näppinud...ja siiiis..ja siiiiiiiiiiiiiis- mida ma nägin :O mu kohver oli täiesti segamini ja kohvrikaas oli palju rohkem üleval, kui ma ta ise jätsin..sest lihtsalt ta ei läinud kinni enam segaduse tõttu..mu süda peksis nii nagu ma ei oleks ettegi kujutanud..tuhat mõtet oli peas, ahastus tuli peale ja..läksin siis vaikselt kohvri poole ja..vaatasin ja vaatasin seda- no niimoodi ei saa ju teiste asjus sobrada ja pärast lihtsalt edasi pervitseda nagu midagi poleks juhtunud..vaatasin meigikotte..ja need oli ka segamini (õnneks olen ma korralik tüdruk (A) ja mul oli täpselt meeles, kus miski enne oli, niiet ei oleks võimalik, seda segadust mitte märgata!!) siis hakkasid mul pisarad voolama..sest ma ei talunud seda mõttetki, et ta oli minu asjus olnud, rääkimata sellest, et mul võis midagi kadunud ka olla sealt..arvatavasti ta otsis raha, mida ta õnneks ei leidnud, sest me kandsime kotiga kõike koguaeg kaasas! Siis oli paanika ja mina nutsin pealekauba..Kaisa saatis kooli tädile Isabellele sõnumi ja helistas Meritile, et ehk saab tema meid aidata ja appi tulla mõne mehega..kuid ta oli väljas ja seega saatis Carlose smsi, et ehk tuleb tema..Carlos ei näinud kohe smsi, niiet hea, et Kaisa kohe helistas ka..läksime siis talle vastu. 10 min. tee kõige rohkem ja rääkisime Carlosele kogu loo ära..ta ehmus täitsa ära, eriti selle peale, et hullul on püstol..tagasi jõudes märkasime, et perv oli meie toas jälle käinud, sest ruloo/ribikardinad oli jällegi ette tõmmatud. Nagu mismõttes ta tõmbleb meie toas koguaeg..nii haige ei saa olla..tõmbasime paar sõõmu õhku väljas ja läksime siis sisse.. pärast seda juhtus veel veits kriipisid asju.
Korteri ukse taha jõudes hakkasime ust lahti tegema ja järsku oli tema meie selja taga..ta ka jõuab igalepoole?! Me ei kujuta ettegi, kust ta tuli, kuid see oli Carlost veel rohkem ehmatanud! Läksime sisse ja perv keeras muidugi ukse 5lukuga kinni jälle nagu alati ning meie hakkasime RUTTU pakkima. Carlos seisis ukse peal..perv oli teda lausa enda tuppa kutsunud..Carlos nagu missasjaaa:O aga ütles, et eiii ole vaja, mul siingi mugav. Apppiii..mida ta sellega mõtles???!? Perv nägi, et võtmed oli riiulil ja tuli meie tuppa neid kohe krabama. Valesti tegin igatahes, kui need sinna panin..ja ta passis isegi siis koguaeg meie toas kui me asju pakkisime ja ahastuses olime. Ja mismõttes ta end Carlosele tõestada tahtis..hakkad end lambist kaitsema, et nad jätsid akna lahti ja rikkusid lepingut ja..nagu misassjaaa? Cammoon, kui me endale toa üürime, siis ma arvan, et me võime olla toas, kui aken on lahti. Seal ei kannatand teistmoodi, sest see tuba haises:S Vahepeal ma läksin päris närvi juba, kui ta seal täiesti süütu näoga passis ja meid samal ajal portugali keeles Carlosele mustas..ma küsisin, kas ta on meie toas käinud ja siis ta ütles, et jaa..ainult heaterit maha keeramas, aga mida ta keerab meie toas radikat maha, äkki meil on külm jne. No igatahes per**e me oleme ju kõige eest maksnud juba..ja ta oli tegelikult kardinad ehk need väljaspool olevad rulood ette tõmmanud..totally darkness! Ja siis ma küsisin otse- miks mu asjad siis nii sassis on? Ta lihtsalt vastas...ahhh..ma ei saa- nii haige!!! Ta vastas, et ju sa ise ajasid sassi..(Y) No muidugi, mida veeel?! Haigemat inimest ei tea EVER! Varsti olid asjad koos ja ei viitsinud taga maid jagada enam ja tõmbasime tuld..kuigi ta ütles, et jaa ma siis mailin Kaisale, kui keegi tuleb sinna tuppa, et teile raha anda..no ikka veel teeskleb? Igaüks teab, et ta tegelt ei kavatse seda elusees teha..Kaisa käratas vastu, et eiiii, me tuleme esmaspäeval ja siis meil on raha vaja. Mittem ingit e-maili! Minu viimased sõnad talle olid vist igatahes “Käi per**e!” - kuid eesti keeles..
Meie tuba Meriti juures (tegelikult Hannah tuba, kuid ta oli siis Inglismaal- kodus, niiet lucky us!)
Tagasi Meriti korteris ja...täpselt samas puntkis, kus alguseski. Niipalju siis meie uuest kodust..njah:(
Pärast püüdis Carlos meie tuju tõsta ja valas meile natuke veini (hästi magusat) ja viskas nalju ;) Merit tuli ka varsti koju ja..sai naerdud õnneks ja unustada kõik halb natukeseks..õppisime veitsa üksteise keeli ja lõpuks tuttu ära, 3 läbi saime magama alles..saatsin koju ka sõnumi, et olen siis jälle Meriti juures ja kolisime pervi juures ära!
Hommikul ärgates oli ainult 1 asi, mis mu peas kummitas..kogu õudus, mis meiega juhtunud oli..ja ma ei jäänud enam magama, seega tuli üles ärgata! Varsti hakkasime siis oma kohvreid korrastama ja vaatama, mis meil puudu on..see polnud just eriti meie meelistegevus..Kaisale tundus esialgu, et ta pole tema kohvvrit eriti käppinud, kuid pärast korrastust..houli-mouli oli just Kaisa see, kellelt tundus asju kadunud olevat! Ta avastas, eet perv oli ta kaenlaaluse stikki käppind- iuuu, ühe tema lemmikshokolaadi:S, Goldrexi, vb ka Rennie tabletid pihta pannud ning kõige hädisemad 10 teepakikest oli ka umbes meie teepakist võtnud..ja kõiki asju oli ta kindlasti käppinud, isegi musta pesu..mis oli ka minul natuke sassis.. niiet iuuuuu!!!! Väga rõve! Minul tundus esialgu kõik alles olevat, aga mõelda, et ta on kõiki mu asju käppinud, ajas südame pahaks!
Õhtul tegi Carlos meile süüa, öeldes, et me pole ju veel midagi head saanud kogedagi, eeet nüüd oleks aeg :) Ja söök oli tõesti väga hea- riis rosinate ja mingite eriliste pähklitega, mida ma enne näinud polnud..kalkuni liha siinse kastme ja sampinjonidega. Mainiks ära, et ma ei söö tegelt eriti seeni, aga see kaste oli tõesti very goood! ;)
Pärast püüdis Carlos meie tuju tõsta ja valas meile natuke veini (hästi magusat) ja viskas nalju ;) Merit tuli ka varsti koju ja..sai naerdud õnneks ja unustada kõik halb natukeseks..õppisime veitsa üksteise keeli ja lõpuks tuttu ära, 3 läbi saime magama alles..saatsin koju ka sõnumi, et olen siis jälle Meriti juures ja kolisime pervi juures ära!
Hommikul ärgates oli ainult 1 asi, mis mu peas kummitas..kogu õudus, mis meiega juhtunud oli..ja ma ei jäänud enam magama, seega tuli üles ärgata! Varsti hakkasime siis oma kohvreid korrastama ja vaatama, mis meil puudu on..see polnud just eriti meie meelistegevus..Kaisale tundus esialgu, et ta pole tema kohvvrit eriti käppinud, kuid pärast korrastust..houli-mouli oli just Kaisa see, kellelt tundus asju kadunud olevat! Ta avastas, eet perv oli ta kaenlaaluse stikki käppind- iuuu, ühe tema lemmikshokolaadi:S, Goldrexi, vb ka Rennie tabletid pihta pannud ning kõige hädisemad 10 teepakikest oli ka umbes meie teepakist võtnud..ja kõiki asju oli ta kindlasti käppinud, isegi musta pesu..mis oli ka minul natuke sassis.. niiet iuuuuu!!!! Väga rõve! Minul tundus esialgu kõik alles olevat, aga mõelda, et ta on kõiki mu asju käppinud, ajas südame pahaks!
Õhtul tegi Carlos meile süüa, öeldes, et me pole ju veel midagi head saanud kogedagi, eeet nüüd oleks aeg :) Ja söök oli tõesti väga hea- riis rosinate ja mingite eriliste pähklitega, mida ma enne näinud polnud..kalkuni liha siinse kastme ja sampinjonidega. Mainiks ära, et ma ei söö tegelt eriti seeni, aga see kaste oli tõesti very goood! ;)
Järgmine õhtu tegime shokolate cake kookosega, mis oli ka vääga hea, kuid liiga magus meie jaoks. Üle poole tüki väga süüa ei saaks:D kuid siiski.. nüüd oskame vähemalt ühte kohalikku kooki teha ;)
Päevad Meriti juures möödusid vaikselt jälle..saime vahepeal netti, mis viis ka mõtted mujale! Pühapäeva hommikul tuli Merit uudisega, et üks sõbranna oli talle rääkinud, et tal on 3 vaba tuba kuskil korteris..meie kohe, et oooh ägeee...äkki saame sinna minna hoopis, sest mõtlesime, et enne tahaks ikkagi teiste õpilaste või erasmustega koos olla, kui kahekesi naise juures elada.. hakkasime siis asja uurima ja panime end valmis juba, et tube vaatama minna, kuid siis tuli tore asi välja, et ta oli juba toad ära lubanud kellegile ja nii me ootasime siis suht poole 7ni asjata..ning hakkasime siis õhtul hilja pärast 8t umbes kolima JÄLLE- Silvia juurde :) ei tahtnud alguses kuidagi Meriti juurest lahkuda..
Jalga puhkamas ja prille passimas..lefa-lefa peegel 
